kaks nädalat

Ma olen nüüd kaks nädalat siin olnud ja hakkan vaikselt sisse elama. Esimene nädal oli selline üsna karm, iga päev oli täispäev ülikooli ja doktorandielu tutvustavat asja. Aga kui kogu aeg on informatsiooni üleküllus, oht lõuna-Londonis või kämpuses ära eksida või valele poole vaatamise tõttu auto alla jääda, siis on see kokku kõik kohutavalt väsitav ja sugugi mitte nii lõbus.

Teine nädal oli selline, kus minu armsad juhendajad andsid mulle hunniku kirjandust kohe läbi töötamiseks, hakkasid igasugused metodoloogia-tunnid ning toimus esimene osakonna uurimisseminar, mille lõppu tähistati kõrtsi minekuga. Lõpetan siin veel vaikselt mingeid haridustöid, mis peaksid maksma selle lisamööbli eest, mis me Pepsiga kokku oleme ostnud ja siis sukeldun täiega ainult antropoloogia lugemisse. Kui hirmus kena!

Head asjad: tore osakond ja kolleegid, rahulik koduelu ja kena kodu, täiesti piisavalt sotsialiseerumist.

Pahad asjad: eriti halvasti organiseeritud statistikakursus, mis millegipärast antropoloogidele kohustuslik on ja kus me koos teiste Londoni Ülikooli antropoloogidega pead vastu kuvarit peksmas käime.