päeval magajad

Mulle on kahtlemata lasteaiast mõningid harjumused külge jäänud. Ei, mitte seda et ma reedel mänguasjapäeva puhul oma barbi kooli kaasa võtaksin, aga lõunauinakuid armastan ma endiselt. Kogu kooli ja ülikooli aja ikka magasin. Ja siis kui Uus-Meremaal tööle pidin hakkama, tundus see idee, et päeval magada ei saa, suhteliselt raske. Kuna varsti selgus, et magamata olla on lausa võimatu, õppisin pead lauale panema ja end mugavalt viieteistkümneks minutiks unele sättima. Minu selja taga istuv boss Chris nimetas neid mu power napideks ja kõik teadsid, et sel ajal segada ei tohi.

Budapest oli suisa jumalik. Vahel said kella kaheks loengud läbi ja sai enne lugema asumist kodus tunikese magada. Kui hiljem aga veel loenguid oli, sai ennast koolis diivanitel mõnusalt kerra kerida.

Ka mu uuel tööl on täitsa okei. Minu nurgas on selline pisike diivan, mida saab edukalt pisikeseks uinakuks kasutada ja sel nädalal lohistasin tööle ka teki, et mõnusam oleks.

Mida ma öelda tahan? Seda, et võimalus päeval magada teeb minust palju sõbralikuma, produktiivsema ja loomingulisema inimese. Tööandjad, sõbrad ja lapsevanemad, laske oma inimestel magada, see teeb neile head.