ja see teine emergency

Vahel tahaksin ma oma igatsust toita ja võimendada. Ma tahaksin lugeda või kuulata või vaadata midagi niisugust, mis mind neil rasketel hetkedel veel rohkem tundma paneks, kuidas tunnen puudust, kuidas valutan. Aga mitte keegi pole midagi niisugust loonud, millega samastuda.

Mitte keegi ei tea, miks ja kuidas see haiget teeb, kuidas armastasin ja vihkasin samal ajal. Ja ma ise ei loonud, sest mul oli elamisega liiga palju tegemist. Kes kirjutab, maalib ja mängib üles minu Budapesti?