12/23/2006

hetk tagasi vaadata

See on olnud meeletu aasta. Ma ei mõelnud sellele kordagi enne ku nppd kui luban endale hetke, et maha istuda ja tagasi vaadata.

* Ma käisin maailma kõige toredamas kooolis ja sai väga targaks. Ja sõbrad, eks said mulle väga armsaks.

siin on mu kallis Jasmina, Robi ja Hülya








*Ma läksin tagasi Uus-Meremaale. Ja ma sain aru, et ma sinna enam niipea tagasi et satu.


Siin oleme me Clintiga Somes'i saarel Wellingtoni lähedal. Clint, sa oled alati mu kõige armsam sõber. Saad aru, onju?




*Ma tegin oma välitööd Uus-Meremaa eestlastega. See on üks küige oluslisemaid ja mõtestatumaid asju, mida ma oma elus teinud olen.
Siin pildil on minu informandid Tõnu, Sonya ja Kristina Wellingtonis Eurofestil Eestit tutvustamas. Mul on hea meel, et noored ja ärksad oma juurtest huvitatud. Nii antropoloogi kui eestlasena.





*Ma lõpetasin kooli! Teie Eeva Kesküla, MA. See, kes õppis nagu vana loom ja on selle kraadi täiega ära teeninud.

Siin olen ma oma juhendaja Premiga.










*Ma tegin suurepärase reisi Sloveenias, Horvaatias, Bosnias ja Montenegros. Ja pärast seda õnnistati mind nelja sloveenlasega siin. See suvi oli hea.

Siin vaatan ma Rijekas rongiaknast Marc Andre, Jasmina ja Beni poole. Ja kui rong liikuma hakkab, siis pean ma kohe tükk aega nutma, sest Jasminast lahkumisega on mu CEU aasta päriselt läbi saanud. (Sel hetkel ma veel ei tea, et mulle augustis neli sloveeni saadetakse)






*Ma kolisin tagasi Eestisse, ja ei saa mitte ainult tööd ülikoolis, vaid hakkskian ka uuesti üliõpilaseks. Vaatamata sellele, et kogu aeg on kiire, on ka kogu aeg huvitav. Mul on hea meel, et ma olen tagasi. Mul on hea meel olla jälle koos nendega, kes on olulised.













Tsikid, perekond, muud sõbrad on kõik olnud väga toredad ja ägedad. Anke, me igatseme sind koledal kombel!











Ja siis kogu selle headuse juurde tuli veel häid asju ja inimesi ja elule lisandus veel dimensioone.










Ja siis varsti saigi see meeletu aasta läbi.

Kauneid jõule ja kõike head uueks! Mu mõtted on headel asjadel ja inimestel. Täh teile mu ümber.

12/09/2006

violence is fun

Kõigepealt on siin mingi tüübi tekst, kes toob suurte ja paksude valimite ja statistika abil välja, et naised on sama vägivaldsed kui mehed, naiste tekitatud vigastused on sama tihti esinevad ja jubedad kui meeste tekitatud (meetodites on erinevusi küll, nt nuga vs kägistamine) ja kuidas näiteks kohtus või isegi professionaalsete psühholoogide poolt peetakse naiste poolt tekitatud vägivalda vähem tõsiseks. Samal ajal kui ka oma lapsi peksavad emad rohkem kui isad.

Miks siis meestele tekitatud vägivalda ignoreeritakse? Vat kõige taga on radikaalsed feministid, kelle domineeriv diskursus ainult naiste poolt välja toob. Ja see ongi ju teatavasti ühiskonnas prevaleeriv. YAY! MA pole ammu midagi nii geniaalsset lugenud.

Mida need feministid siis õieti perevägivalla kohta arvavad: teine tekst toob sellele selge ja lihtsa vastuse: "liberaalsed feministid minimiseerivad vägivalla hulga ja arvavad, et see on vähese hulga sigameeste produkt, sotsialistlikud feministid süüdistavad patriarhaalset kapitalistlikku süsteemi, radikaalsed femisistid arvavad, et vägivalla abil säilitavad mehed kontrolli naiste üle ja postmodernsed feministid dekonstrueerivad sõnad 'mees', 'naine', 'pere-' ja 'vägivald' ning tooksid välja mitmekesisuse ja erinevused." Selle valemi järgi saabki nüüd kõik ühiskondlikud küsimused paika panna. Mulle meenutab see, kuidas me koostasime kunagi projekti hobusevaraste uurimiseks ning tegime umbes samasuguse harjutuse. Me lisasime muidugi ka ökofeministid.