Lugusid loomadest: suverott ja siga

Tahaksin täna rääkida kahest loomast. Kõigepealt suverotist. Suverott on on kasukas, mille mulle pärandas Liina. Liinale pärandas selle mingisugune välismaa õppejõud, kes sügaval nõuka ajal ülikoolis õpetas ja tagasi minnes oma talvevarustust kaasa võtta ei tahtnud. Meie perekond on suveroti eest hoolitsenud juba aastaid ja ma olin väga õnnelik kui ma ta lõpuks enale sain ja sea pehmet punakaspruuni karvaga elukat ise võisin kanda. Kahjuks pole suverotiga käimine siiski nii lihtne kui tundub. Nimelt on suverott tehtud päris karusnahast ja väga palju inimesi hakkab kohe karjuma, kui näeb mind pehme punakaspruuni loomaga uhkelt patseerimas. Kuulge sõbrad: ma pole ise endale iialgi ühtegi karuslooma ostnud. Kuid kas on tõepoolest nii hirmus patutegu vaadata, et välismaa õppejõu poolt aastate eest siia jäetud loom saaks hellust, hoolitsust, seltskondliku ja glamuurse vanaduspõlve ning ei jääks lihtsalt kappi nutma? Neid väikesi rotikesi see enam küll ellu ei ärataks..

Teine lugu on seast. Mõnda aega leidsin ma, et on ilgelt värskenav omada boifrendi, kes sööb ka muud kui liha ja kartulit. Kuna aga Londonis on kõik nõmedalt kallis, leidsin ma, et see kord võtan ma sinna toidu kaasa, et siis koos kokata. Kui supermarketi vaakumpakendites müüaske ainult siga, siga ja siga, millega ma siis oma juudipoissi toidan? Ma ei teagi, kas ma olen kurjem valiku puudumise üle või selle üle, et ilusad bordoo, eksootilises, tai, punase veini, punase, pipra, sidruni, argentiina jne marinaadeis kaunid seatükid kellegi täiesti külmaks jätavad.

vaba aeg, teadagi

Sel viikendil oli mul siiras plaan nautida Vaba Aega. Sessi ja muude jubeduste kõrvalt polnud mul selleks tükk aega mahti olnud, kuid nüüd olin sihikindel. Kui ma reedel kell neli loengu lõpetasin ning mõtlesin, et nüüd võiks hakata Vaba Aega sisustama, sain ma aru, et päris niimoodi need asjad ei käi. Peale selle, et tnamus sõpru mulle ütles, et neil on juba plaanid tehtud, nende ülbemate käest (aitäh, Elmer), sain ma lausa sõimata, et reedel kell neli veel kellegagi reede õhtuks plaane üritan teha.

Pärast seda, kui ma olin veel tükk aega tööl passinud, siis tööl ühe uinaku teinud, lootuses, et äkki mõni sõber ilmub välja, sai lauri mul õnneks sabast kinni ja oi kui uhke ma enda üle olin, et suutsin Vaba Aja sisustada dinneri ja muuviga. Ja ka laupäev oli päris hea, vaatamata kõhuvalule, tegime tsikkidega sushit ja asju. Aga siis aitaski, keset ööd ründas mind Kole Kõhuhaigus, mis Vabale Alaje, vähemalt Vabale Kvaliteetajale otsa peale tegi.

Ma ei tea, kas loo moraal on selles, et Vaba Aega ei tohikski olla, see toob kohale Kõhuhaigused, või et oleks pidanud juba varem Vaba Aega võtma ja siis poleks ma haigeks jäänud, ning oskaksin seda ka paremini planeerida. No igatahes kavatsen järgmine viikend uuesti proovida. Mis te reedel teete?

Kopenhaagenis

Ma käisin Kopenhagenis igasugu asju tegemas umbes eelmine nädal ja ma pole sellest üldse rääkinud. Mul oli seal projekti koosolek, käisin seal Ankel külas ja lemmikosa mu projektist oli ka seal.

Nagu Anks juba mainis, mängisime me üht metsikut lauamängu.











Ja me käisime Christianias kaks korda. Projektiga suurepärasel ühtusöögil selle sama maja teisel korrusel ja pühapäeval niisama hulkumas. Mul on veel hästi palju pilte majadest, ma panin need yahoo'sse üles. Siit saab neid vaadata.
Sest ma sattusin turistifotode tegemisega koledasti hoogu, sest vaene Clint oli Kopi ainult pimedas näinud, ja siis ma üritasin tema jaoks kõiki maailma asju pildistada.

Mulle tundus see linn muidu igasuguseid mõnusaid poode ja urkaid ja teistsuguseid poode ja kohvikuid ja asju täis. Ja igale poole sai kõndida. Ainult rõvedalt kallis oli.

No teate, ma ei saa seda ettekannet edasi teha. sest see uus logger pole sugugi reliaablim kui vana ja fotosid hetkel üles laadida ei lase. Säh.